Valge Karu Prints

Uudishimulik ja rõõmsameelne tüdruk Liv elab koos vanaisa ja nooremate õdedega metsas väikeses hütis. Nad ei ole kuigi jõukad, kuid Liv leiab rõõmu imelisest loodusest ja loomadest. Ühel päeval eksleb metsas Kvitebjorn, kes on nõiutud prints - päeval karu, öösel inimene. Kuninganna Vilja vihastas ja needis teda, et prints teda ei armastanud.

Liv otsustab minna Kvitebjorniga mägedesse seiklema. Päevad mööduvad ja Liv murrab aina pead, milline võiks mees välja näha. Ühel ööl süütab ta küünla ja valgustab sellega magava Kvitebjorni nägu ning näeb kaunist meest. Kui küünlavaha tilk kukub mehe näo peale, ärkab ta ja langeb meeleheitesse. Samal hetkel ilmub kuninganna Vilja, muutes ta taas karuks ja viies endaga kaasa. Liv järgneb neile, kuid nende jäljed kaovad, sest ilm muutub järjest soojemaks. Ümbritsev loodus hakkab muutuma – kõik muutub aina kuivemaks, puud on närtsinud ja loomad kannatavad janu ning nälja käes. See on nõia needus.

Lõpuks jõuab Liv kuninganna lossi, kus ta leiab Kvitebjørni aedikusse seotuna. Ta teab, et peab ta päästma, kuid niipea kui karu on puurist välja saanud, ilmub kuri nõid. Tuli purskab tema võlukepist ja tabab Kvitebjørni, kes langeb elutuna maha. Liv kutsub appi kõik oma loomadest sõbrad. Neid on palju ja nad on tugevad ning koos võidavad nad nõia. Liv jookseb Kvitebjørni juurde ja lumehelbeke maandub mehe laubale. See sulab ja kui Liv paneb käe tema põsele, tunneb ta soojust. Mees avab silmad. Liv aitab tal tõusta ja seal päevavalges seisab Valemon. Needus on murtud. Nad langevad teineteise embusse, samal ajal katab lumi maad ja langeb nende juustele.